Eesti rahvatantsu ajaluguJune 21, 2017by Liana TitovaKultuur, Üritused Dance Culture – The History of Estonia Dance Culture Eesti tantsukultuur on kuulus oma iidsete rituaalidega, massiliste ringmängudega ja improvisatsiooniliste tantsudega. Juba vanasti oli kombeks, et tantsud kaasnesid laulude ja pillimänguga (kannel, torupill). Esimesed teated eesti rahvustantsust on pärit 13. sajandist. Tantsud Eesti külades olid tavaliselt pühendatud mingile tähtpäevale, tegule, nendel oli traditsiooniline tähendus ja kõige massilised tantsud tantsiti Jaanipäeval ja pulmadel. Eesti rahvatantsud olid sageli nii või teisiti seotud merega. Näiteks ühe eesti rahvatantsu nimetus on “Päev mere rannikul” ning see sümboliseerib Eesti kalurite elu. XIX sajandist Eesti tantsukultuuri hakkasid tungima teiste riikide traditsioonid. Näiteks, vene kultuur oluliselt mõjus eesti tantsu kultuuri. See kajastus ka eesti rahvatantsudes mis omakorda muutusid ka. Samal ajal laialt leveisid järgmised tantsud: “Laba Jala Valss” – omapärane valss teiste tantsuelementidega. Näidist saab vaadata siit. “Jooksu polka” – lõbus, lihtne ja kiire tants hüppete, jooksu ja pööretega “Jamaja labajalg” – aeglane ja rahulik paaristants “Ingliska” – massiline kadrilli tüüpi paaristants, kus on kasutatud liigutused polkast “Pulga tants” – meeste tants keepidega Põhiliselt Eesti tantsud on vaiksed ja rahulikkud, nagu Eesti rahvas. Eestis aeg-ajalt toimuvad festivalid ja peod, kuhu kogunevad tantsijad, lauljad ja muusikud. Sageli artistid on riietatud eesti rahvariietes. Kõige populaarsem on Laulu- ja Tantsupidu, mis toimub regulaarselt lauluväljakul ja kogub palju rahvast. Esimest korda see toimus 1962. aastal Tallinnas. Iga aastaga esinejate arv suureneb. Nii 2014 aastal peol võtsid osa 30 000 lauljaid. Dance Culture – The History of Estonia Dance Culture Sel aastal 30. juunist 2. juulini toimub XII noorte laulu-ja tantsupidu. See on suur au esinejatele ja suurepärane võimalus noortele tantsijatele näidata oma oskusi. Laulupidu toimub Tallinna Lauluväljakul, mis mahutab 120 000 inimest. Esinejad laulavad lava kaare all, tänu millele laul levib väga kaugele. Igal aastal peo temaatika muutub. Tantsupidu toimub staadionil “Kalev”. Staadion mahutab 10 000 vaatajaid. Tantsupeol osalevad palju tantsukollektiivi ja -rühmasid. Programm on väga mitmekesine ja on mõeldud igas vanuses tantsijatele. Peol on esindatud nii kaasaegsed lavastused, kui ka traditsioonilised eesti tantsud. Dance Culture – The History Of Estonia Dance Culture aastal laulupidu toimub “Mina jään” loosungi all. See loosung tähendab eesti rahva jaoks oma maa, traditsioonide ja väärtuste austust. Eesti rahva kostüümide hakati säilitama ja nendest kirjutama 19. sajandil. Naiste riided sisaldavad tavaliselt tuunika särki, triibulise villast seeliku (kus triibude arv on väga tähtis), kootud vöö ja kalevijakki või varrukateta vesti. Abielunaised kandsid põlli ja peakate. Meestel oli ka tuunika moodi särk, pikad või põlvini püksid, jope ja vildist müts. Rahvariided olid valmistatud linast. Peaaegu ükski eesti rahva pidu, olgu see tantsu- või laulupidu, ei toimu ilma eesti rahvariietuseta. Dance Culture – The History Of Estonia Dance Culture Eesti kostüümid aga erinevad üksteisest. Väga tuntud on soome-ugri rahva Setomaa rahvariided. Setumaal oli levinud Venemaa kultuuri kaudu tikand punasest puuvillasest niidist ja kangasteljega tehtud ornament. Tänapäeval Eestis on juba ammu tekkinud palju erinevaid tantsustiile, mis tulid teistest maadest ja kultuuridest. Paljud tantsustuudiod õpetavad erinevaid stiile, salsast tangoni. Kuid ka eesti rahvatantsud on endiselt populaarsed. Neid tantsivad nii lapsed kui täiskasvanud paljudes tantsu kollektiivides üle Eesti ja ka teistes maailma nurkades. Need tantsu kollektiivid töötavad nii iseseisvalt, kui ka ülikoolides ja koolides. Ja mõned neist töötavad juba rohkem kui 30 aastat! Elagu eesti rahvatants! Tags: eesti rahvatantsud, laulupidu, rahva kostüümid, Setomaa rahvariided, tantsukultuur, tantsupidu